K’eri kúnkwarhikwa énkaksï jaka maru k’eri irechekwaecha América anapu, énkaksï Ayankuk’a, Mayampitarak’a ka Kéntitani nanakaecheri ka warhitiecheri no sési kánkwa énka ísï mítikata jaka eska

P’urhepecha


Arhintskwa ma: warhitiecheri ka nanakaecheri no sési kánkwa ari ampe xani jinteesti: énkaksï wantikunhaaka, atanhani, amorhinhant’ani o chérani, énka chene jempoo no sési kánhaaka o énka xanharu jimpo ísï no sési kánhaaka.

Warhitiicha ka nanakeecha énkaksï no sési kanhak’a, úsïnti ari ampe jimpooni, énkaksï atanhaaka, amorhinhantani ka énkaksï chérawaka.

a. Warhitiecheri ka nanakaecheri no sési kámperata jimeesï úkwarhisïnti cheni jempo o énka acheti jempa jinkoni irekaaka. Meni ísï no sési útspiti imani jinkoni irekasïnti o énka menisï imani jinkoni irekapka; ixu mamaru jásï no sési kánkwa inchaakusïnti eska na jinteeka: no sési kánkwa, atanhani ka amorhinhant’ani.

b. Ka istu niarasïnti úkwarhini iretarhu énka no mitikwarhiaka nésï no sési útspik’i; eska na jinteeka amorhip’erantskwa, énka warhiti amorhinhant’aaka nat’uka ima no wekani jawaka, no sési kanhani, énkaksï intspikwarhikwaak’a acheetiechani ka jimat’u énkaksï inchamutaak’a pari acheetiechani intspikwarhikuaani ka p’ikurakwa úrani, sïpani ka énkaksï ánchikwarhitarhu imaeri orhetsïkuti wekaaka amorhint’ani o nani wek’i jimpo ísï énkaksï warhitiecha jamani jawaka.

c. Warhitiecheri ka nanakaecheri no sési kánkwa meni ísï úati juramukwarhu weratini xarharani o úati exeni eska i ampe úkwarhini jarhasïnka ka no mampe úni.

Arhintskwa tanimu: Ixu Méxicu, yámintu warhiitiecha ka nanakaecha jatsiska sésikwa pari sési irekani ka noksï jatsiska eskaksï no sési kánhaaka.

Arhintskwa t’amu: ariksï jinteesti juchari sésikwaecha:

a. Eska juchari irekwa janhanharhinhaaka.

b. Eska janhanharhinhaaka juchari anhanhatakwa, eratsikwa ka irekwa.

c. Eska janhanharhinhaaka juchari tsipikwa ka istu eskaksï úaka sési jamani no cheparini nani wek’iniini.

d. Eskaksï no atanhaaka ka no sési kánhani.

e. Eskaksï janhanharhinhaaka juchari irekwa ka eskaksï kwach’akwaaka juchari márku k’umanchikwarhu anapuechani.

f. Eskats’ïni k’eri juramukwa mak’uni kwach’akwaaka eska acheetiechani.

g. Eskats’ïni juramukwarhu sontku kurhankuchiaka ka istu eskaksï exeaka juchari sésikwaechani énka nema wekaaka no janhanharhiaani.

h. Eskaksï jatsiaka sésikwa pariksï tamperant’ani.

i. Eskaksï jatsiaka sésikwa ka janhanharhinchintsïni juchari jakak’ukwaechani tata riosiri ampe.

j. Eskaksï jatsiaka sésikwa pariksï úni ánchikwarhini juramukwaecharhu ísï ka istu eskats’ïni p’imarhiaka tánkwarhikwaecharhu énka juramukwaeri ampe wantaxeranhak’a.

Convención Interamericana para Prevenir, Sancionar y Erradicar la Violencia contra la Mujer

español


Artículo 1: La violencia contra la mujer es cualquier acción o conducta, basada en su género, que le cause la muerte, daño o sufrimiento físico, sexual o psicológico, tanto en su vida privada como en el ámbito público.

La violencia contra la mujer incluye la violencia física, sexual y psicológica.

a. Puede ocurrir dentro de la familia o con la pareja que viva. El agresor puede vivir o haber vivido con ella; comprende entre otros la violación maltrato y abuso sexual.

b. También puede suceder en la comunidad y lo puede hacer cualquier persona. Comprende la violación, el abuso sexual, la tortura, la trata de personas, la prostitución forzada, el secuestro y acoso en el lugar de trabajo, escuelas, clínicas o cualquier otro espacio público.

c. La violencia contra la mujer puede ser hecha por el Gobierno o puede tolerar cuando esto sucede.

Artículo 3: En México todas las mujeres tenemos derecho a una vida libre de violencia.

Artículo 4: Los derechos que tenemos son:

a. Que se respete nuestra vida.

b. Se respete nuestra integridad física, psíquica y moral.

c. El derecho a la libertad y a la seguridad personales.

d. A no sufrir tortura.

e. A que se respete nuestra dignidad personal y se proteja a nuestra familia.

f. Que la Ley nos proteja igual que a los hombres.

g. Que los tribunales nos atiendan rápido y que nos amparen contra actos que violen nuestros derechos.

h. Tener derecho a organizarnos.

i. Derecho a tener nuestras creencias religiosas y personales.

j. Tener acceso a ser funcionaria pública y poder participar en los asuntos públicos.




P’urhepecha